Uudised
Kokkuvõte Postitee teisest arenguseminarist
09.12.2016
Ühisnädala raames 25. novembril kogunenud Postitee teine arenguseminar tõi kokku postiteelised ja mitme teise Eesti teematee arendajad.
„Tänavu täitus Postitee ühingul 10. tegevusaasta, mis ühelt poolt kinnitab, et postiteelised on elujõulised, kuid teisalt kohustab meid küsima: kuhu ja kuidas edasi?“ juhatas MTÜ Postitee juhatuse esimees Ott Rätsep sisse kokkuvõtte Loov Eesti + Maa loomemajanduse programmis koostatud strateegiast, mis kannab koondnimetust „Postitee 4E“.
Postitee 4E
“Postitee 4E” on Postitee piirkonna arendamine loomemajanduslikus võtmes. Paljuräägitud innovatsioon sünnib mitme valdkonna kokkupuutealal. Üheks arengu mootoriks on endale küsimuse esitamine: kuidas teha asju uut moodi? Siin tuleb appi loomemajanduslik lähenemine, mida soovitavad mitmed ala uuringud, nagu näiteks Euroopa Komisjoni ROHELINE RAAMAT, ka maapiirkondadele. Samuti rõhutab uuring „Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused” piirkonna konkurentsivõime kasvatamisel teadmusloome olulisust: teadmiste ja loomingulise kapitali ühendamist konkurentsieeliste tugevdamisel.
Looduskasutusel põhinevad traditsioonilised majandusharud on kaasajal pideva surve alla, mistõttu peavad maakogukonnad lisaks uutele sissetulekuvõimalustele tegelema ka uue eneseteadvuse kujundamisega, milles omakorda on suur osa kanda just kohalikul kultuuriruumil. Postitee puhul pole küll otseselt küsimus uutes asjades, sest teemateena on tal kõrge kultuurilooline, esteetiline ja puhkemajanduslik väärtus, kuid meil tuleb arvestada, et muutuvad inimesed ja terviksituatsioon meie ümber. Seetõttu tuleb Postiteel pidevalt hinnata oma strateegiat ja seda enam nüüd, kui ta on arvatud Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaanis üheks piirkonna arendusprioriteediks.
Vt Postitee 4E esitlus (slideshere)
Palverännutee
Haarava ülevaate Palverännutee loomisest ja sihtidest tegi Lagle Parek. "Kõik käivad Compostelal. Minul tekkis kiiks, et miks peab nii kaugel käima, rajaks hoopis palverännutee Eestisse," kirjeldas endine siseminister mõtte sünnilugu. Pirita kloostrist Vastseliina piiskopilinnuseni kulgev rada ei ole siiski ainult kristlastele. “See palverännutee aitab avastada ja kirja panna Eesti kohtade kultuurilugu," rääkis Parek.
Mullu 16. detsembril avati üks Palverännutee peatuskohti Kõlleste vallas Janukjärve ääres. Spetsiaalse palvepingi külge kinnitatud metalltahvlilt saab teada, et Janukjärvest on juttu juba rahvuseeposes “Kalevipoeg”: ilmselt võlus ka lauluisa Kreutzwaldi järvega seotud pärimuste rohkus. Ajalooliselt on teada, et siin lõid Põhjasõja aegu lahinguid Vene ja Rootsi väed, samuti on ajalooliseks pidemeks lähistel paikevad kalmukääpad, mis on dateeritud I aastatuhandega. Üsna palvepingi lähistel metsas on aga maasse rammitud palk, millel olev tahvel teatab, et siin lõi Anna Haava luuletuse “Järv leegib eha paistel...”.
Paraku tõdes Parek, et ligi pool sajandit tagasi teda eriliselt lummanud kaunis maastik on tänaseks tundmatuseni muutunud: “Eesti üht viimast metsavenda Kalev Arrot varjanud Kirjase talu asukohta reedavad veel vaid paar vundamenti.” Valusalt lõikas palveränduritele silma ka piirkonnas hiljuti tehtud lageraie. Pareki ettekandest jäi küllap paljudele kõlama mõte - kui haavatav on tegelikult meile enesestmõistetavana tunduda võiv keskkond.
Sibulatee
Kompaktse ja mitmete mõtlemapanevate rõhuasetustega ülevaate Sibulateest esitas üks selle võrgustiku liikmeid, SA Alatskivi Loss juhataja Külli Must. Peipsi-äärset piirkonda, mis seob kaht rahvust ja kolme kultuuri, on Sibulateena arendatud seitse aastat. Sibulatee võrgustikku, mille tegevus on päris jõuliselt nähtav ka Eesti meediapildis, kuulub hetkel 21 suuremat ja väiksemat teenusepakkujat, kes on katusorganistasiooniga (MTÜ Sibulatee) seotud koostöölepingutega. “Väga oluline põhimõte on, et iga meie võrgustiku liige peab eelkõige ise väga tahtma liige olla ja ka ühistegevusse panustada,” rõhutas Must. Võrgustiku koostööprojektid hõlmavad eelkõige ühisturundust (sh osalemine messidel), koolitusi ja ühisüritusi. “Heaks kogemuseks oli näiteks tänavu septembris korraldatud esimene Sibulatee puhvetite päev, mis tõi kohale ligi 5000 külastajat.” Nii suurt huvi ei osatud prognoosidagi: külatänavad olid rahvast tulvil ja paraku jäid mõnes kohas juba lõunaks letid tühjaks. Väärt õppetunni, kuidas järgmine kord paremini teha, andis üritus aga kindlasti.
Sibulateeliste hulka kuuluvad ettevõtted on tähistatud sibulakujuliste “majamärkidega”. Samas nentis Must, et puudust tuntakse piirkonda ühendavast viidasüsteemist. “Alatskivi loss on piirkonna suurim tõmbekeskus - nagu ilmselt Eesti Maanteemuuseum Postiteel,” tõi Must paralleeli. Sibulateed külastab aastas ligi 35 000 huvilist.
Võrgustik toimib projektipõhiselt, liikmetasude arvestamisel lähtutakse ettevõtte suurusest. Oluline roll Sibulatee eduloos on selle juhil Liis Pärtelpojal, kes on katusorganisatsiooni vedanud projektipõhiselt, oma muude tööde kõrvalt. “Selline isikupõhine juhtimismudel on haavatav,” tunnistas Must, nentides, et Liisile oleks väga raske leida asendajat. Samuti märkis Must, et lähitulevikus loodetakse saada kindlam majanduslik tugi ühinemisläbirääkimiste käigus moodustuva omavalitsuse eelarvelisest toetusest.
Keskkonnapaneel
Nn keskkonnapaneeli käsitlemise arenguseminaril tingis paar kuud tagasi meedia vahendusel levinud kuuldus, et Postiteelt on kavas võtta riikliku looduskaitse staatus. Et tuua selgust, mis on nn “linnalegend” ja mis kavatsuste tegelikud tagamaad, olid paneeli teemat avama kutsutud Reet Reiman ja Eleri Laidma Keskkonnaametist, Andres Sepp RMK-st ja Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.
Reimani ja Laidma sõnul tingis Keskkonnaameti ettepaneku vajadus korrastada looduskaitsealuste objektide reglemente. Postitee ühele osale 1974. aastal omistatud riikliku kaitse staatuse andmise tingis omal ajal ilmselt mure, et teed sirgeks ei lükataks. Üldsõnaline dokument vajab kaasajastamist, kuna puudub nt kaitsekorralduskava. Kuna aga praegu on Postitee väärtusliku maastikuna igal juhul kaitstud nii maakonna- kui kohalike omavalitsuste planeeringutes, siis mitmekordse kaitse vajadus otseselt puudub. Seeme sõnul on täna pigem probleem selles, et kõik alleed ja hekid vajavad hädasti uuendamist, mõned vaated avamist (selle kohta on koostatud põhjalik Postitee maastikuhoolduskava).
Diskussioonis puudutati laiemalt nö rohetaristu temaatikat maakonnas ning jutuks tulid ka investeeringud. On ju käsil valitsuses heakskiidu saanud Kagu-Eesti tegevuskava rakendusplaani 2. etapp ning siinsete arendusprioriteetide eelarvestamine.
Postitee viidasüsteemi korrastamine
Kuigi Postitee viidasüsteemi korrastamise sisulise aruteluni arenguseminaril ei jõutud, on see mõistetavalt kõigil osalistel südamel. 2009. aastal Kõlleste valla eestvedamisel ja EAS toel (ca 153 000 EUR) valminud ning toona kõrge tunnustuse saanud viidasüsteem vajab vältimatult uuendamist.
“MTÜ Postitee tänavu läbiviidud uuringu kohaselt läheks see töö maksma 16 000 eurot. Summa on 10% 2009. aasta ehitusprojekti maksumusest, mis heaperemeheliku käitumise korral – jooksva amortisatsiooni arvestamisel – oleks tähendanud ca 2000 eurot aastas (ca 350 eurot/vald),” märkis MTÜ Postitee juhatuse esimees Ott Rätsep. “Juhime tähelepanu, et vallad on Postitee Kagu-Eesti tegevuskavas Postitee arenduse eest vastutajad. Samas laekuvad maksutulud KOV-ide arvele ja arvestades, kui palju Postitee elavdab oma muuseumide, kultuuri- ja turismiettevõtetega kohalikku majandust, on Postitee kui taristuprojekti hooldus omavalitsustele investeering, mitte kulu.”
“Hetkel on seis selline, et valdadelt on kogutud 1800 EUR projekti toetuseks, ettevõtjad on avaldanud valmisolekut oma viidad ise kinni maksta,” täiendas MTÜ juhatuse liige Reeli Kork. “Variante, kuidas puuduolev 10 000 kokku saada, on mitmeid. Oleme eesmärgiks seadnud, et viidad peavad korda saama juba 2017. aasta maikuuks.”
Postitee esimene arenguseminar toimus 2015. aasta novembris Eesti Maanteemuuseumis. Seal esitletud EKA arhitektuuritudengite ruumieksperimentidest on valminud rändnäitus, mida hetkel saab vaadata VKHK Tsentris.
Põlvamaa ühisnädala raames toimunud Postitee arenguseminari läbiviimist toetasid Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA Põlvamaa Arenduskeskuse vahendusel.
15.09.2019 - Kalapääs Tille veski juures avas kaladele rännutee Ahja jõel: Pärast viimase takistuse eemaldamist Põlvamaal Tille veski juures on ...
07.08.2019 - MTÜ Postitee asub kogukonna arengule hoogu andma: Juuli lõpus sai Kodanikuühenduste Sihtkapitali (KÜSK) Vabaühenduste ...
24.07.2019 - Maanteemuuseumi uus näitus „Masinate valitsemine“ tagab elamuse ja ühendab põlvkondi.: Maanteemuuseum avas 20. juulil Põlvamaal elamusliku näituse “Masinate ...
16.07.2019 - Eesti Maanteemuuseum avab 20. juulil miljoninäituse “Masinate valitsemine”: 20. juulil kell 12 avatakse Eesti Maanteemuuseumi uues masinahallis ...
12.07.2019 - Viia-Jaani talus toimub labürindipäev: Sel laupäeval toimub Viia-Jaani talu kiviringide vahel ja ümberkaudsetes ...
04.07.2019 - Postitee arvati riikliku looduskaitse alt välja: Vabariigi valitsus võttis täna vastu eelnõu Liiva-Varbuse maanteelõigu ...
28.06.2019 - Uudiseid Postitee taastusremondist: Rõõm on teatada, et Postitee sellesuvised remonditööd kulgevad ...
10.06.2019 - Teetööd Postiteel: Sellesuvised teetööd Postiteel on jõudmas järgmiste tähisteni, ...
16.05.2019 - Muuseumiöös on tänavu mustreid: 18. mail on muuseumid üle Eesti avatud hiliste õhtutundideni, kutsudes ...
09.05.2019 - 13.-14. mail on Postitee Ihamaru-Varbuse lõik teeremondi tõttu suletud.: Tartust Võrru (sh maanteemuuseumisse) tulijatel soovitame valida tee ...
23.04.2019 - Postitee Ihamaru-Puskaru lõigul algasid teetööd: Tänavu suvel toimub põhjalikum taastusremont Postitee Vooreküla-Puskaru ...
03.03.2019 - Postitee suund on areneda miljööteeks, mille rütm on rahulikum: 15. veebruaril allkirjastati mitme omavalitsuse, riigiasutuste ja ...
12.02.2019 - Ühiste kavatsuste protokoll loob Postitee arendamisele tugeva vundamendi: Reedel, 15. veebruaril allkirjastavad Maanteeamet, Keskkonnaamet, RMK, ...
05.02.2019 - Jagati regionaalmaasikaid, üks tuli Postiteele: Postitee ühingul on rõõm teada anda, et tänavu jagatud viiest ...
29.11.2018 - Karilatsi külale tuli suur tunnustus: Põlva ja Kanepi vallapiiriga poolitatud Karilatsi küla, mida läbib ...
06.11.2018 - Postitee remont läheb uuel aastal edasi: Maanteeamet kuulutas välja riigihanke Põlvamaal lookleva Vooreküla-Puskaru ...
24.10.2018 - Maanteemuuseumi lastelaagris saab kino: Alates 25. oktoobrist leiab esmakordselt Eesti Maanteemuuseumis aset ...
06.07.2018 - Perepäev paneb maanteemuuseumi külastajad proovile: Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline ...
06.06.2018 - Kolmas Kagu-Eesti eelarvamusfestival lööb laupäeval õhu puhtamaks: Laupäeva, 9. juuni keskpäeval Eesti Maanteemuuseumis algav kolmas ...
29.05.2018 - Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas : Maanteemuuseumis 9. juunil kell 12 algav Kagu-Eesti eelarvamusfestival ...