Intsupalu lahingus langenud metsavendade mälestusmärk 
Mälestusmärk on pühendatud 1. oktoobril 1949. aastal peetud Intsupalu  lahingus langenud metsavendadele. Mälestuskivi on paigaldatud 2003. aastal.

 

Nõukogude perioodil Ihamaru küla servale püstitatud mälestuskivi meenutab 1919. aasta jaanuarilõpu Vabadussõja lahingut ning on pühendatud selles langenud enamlaste mälestuseks. Nõukogude ajalookäsitluses välditi mõiste Vabadussõda kasutamist, selle asemel oli käibel kodusõda. Nii seisab ka mälestuskivil.

 

Karilatsis tegutseb alates 1970. aastast Põlva talurahvamuuseum. Sealsete väljapanekute kaudu saab tutvuda 19. sajandi lõpukümnendite ja 20. sajandi alguse kooli, kohaliku omavalitsuse ning talueluga. Muuseumi territooriumil on säilinud endise Karilatsi (Kähri) valla keskuse hooned.

 

Varbuse hobupostijaamas asuv maanteemuuseum avas külastajatele uksed 2005. aasta juunis. Muuseumi püsiekspositsioon “Tee ajalugu!” tutvustab teede ja liikumisviiside arengut muinasajast tänapäevani. Masinahallis eksponeeritakse teede-ehitus- ja hooldustehnikat.

 

19. sajandi keskel ehitatud külakogukonna ühisaidad, millest talupojad said raskematel aegadel vilja laenata. Käsk magasiaitade loomiseks anti välja 1799. aastal. Majandusliku olukorra paranemisel nende tähtsus 19. sajandi teisel poolel vähenes. Lõplikult kaotasid nad oma tähtsuse 20. sajandi alguses. Lukatsi magasiait on praegu kasutusel suvekoduna, Aleksandri valla magasiaita kasutavad Parksepa kooli ehitusmehed

 

1874.-1930. aastal tegutsenud Karaski koolimajas on õppinud kirjanikud Richard Roht, Rudolf Sirge ja Valev Uibobuu, haridustegelane Elmar Loodus jt. Richard Rohti loomingust on enim tuntud tema laste- ja loomajutud, kodukandi kirjeldusi leiame ka tema teistest teostest – ”Vana Võromaa”, ”Hümnid paanile” jm.

 

Ihamarust pärit poliitik ja haridustegelane Heinrich Mark emigreerus pärast Eesti okupeerimist 1944. aastal Rootsi ning osales seal aktiivselt Eesti komitee tegevuses. H. Mark oli Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis peaministri asetäitja 1971.-1990. aastal ning peaminister presidendi ülesannetes 1990.-1992. aastal.

 

Väimela valla oma kool on asutatud 1875. aastal endise Rammuli talu maadele. Samast perioodist pärinev puidust koolihoone on säilinud esialgsel kujul. Esimesed koolijuhatajad olid Henno Kalkun ja Hans Kann, keda tuntakse rohkem Võrumaa seltsielu ning koorilaulu edendajana. Kõige kauem – 28 aastat on Parksepa kooli juhtinud Jaan Kabel. 1930. aastate lõpul alustati uue koolimaja ehitamist. Renoveeritud koolihoones tegutseb täna Parksepa keskkool, kus õpib ligi 500 õpilast.