Pärislennukite vähendatud, kuid samuti lendavad koopiad tiirutasid Põlva taevas juba kolmapäevast, kui algas Soome mudelpurilendurite (Scale Gliders) laager, mis laupäeval haakus Eesti mudellendurite kokkusaamisega.

 
Fotod Ridali lennuklubi kodulehelt www.purilend.ee

Võis näha tõetruusid koopiamudeleid
Ilmataat kostitas ettevõtmist parima ilmaga, mis sedasorti ürituseks vaja. Lennuvahendeid oli igale maitsele: purilennukid, vigurlennukid, helikopterid. Näha sai haruldasi iseehitatud ja eriti tõetruusid koopiamudeleid, nagu näiteks Tallinna mehe Janno ehitatud Bergfalke II 55 ja SG-38, mis mõlemad just Ridalis eduka esmalennu sooritasid. Samaga said hakkama ka esimene eestlasele kuuluv turbiinmootoriga hävituslennuki tüüpi mudellennuk Fox Cub ja ründekopteri MI-24 koopia. Erinevad vigurlennukid, suuremad neist üle 2-m tiivaulatusega ja 80-cc bensiinimootoriga, joonistasid taevasse kõiksugu kujundeid. Samal ajal liuglesid laagri teises otsas purilennukid tõusvates õhuvooludes koos kullide ja toonekurgedega.

Purilennukid tõsteti üles võimsate puksiirlennukitega, niisamuti mudelid, et vedasid plaanereid köiega (faala) enda järel mitmesaja meetri kõrgusele, kus siis viimased lahti haagiti ja tõusvatesse õhuvooludesse liuglema jäeti. Täpselt nii nagu see ka pärislennukitega käib. Organisaatorid jaotasid õhuruumi ära ja nii said kaks laagrit ühel ajal ja ühes kohas probleemideta tegutseda.
 

Peetakse simuleeritud õhulahinguid
Veel võis lennuväljal näha õhuvõitluslennukeid, millele seotakse lint taha, et siis simuleeritud õhulahingus üritada vastase linte propelleriga lühemaks lõigata. Need lennukid on üldjuhul II MS lennukite väikesed (1-m tiivaulatusega) koopiad, millel üldjuhul vastavad natsi-Saksamaa või Nõukogude Liidu märgistused peal. Eestis korraldatakse taolisi võistlusi 4-5 korda aastas.
 

Eesti mudellendurid on üldse tublid võistlejad ja seda erinevates mudellennuklassides. Üle maailma on tuntud ja häid kohti saavutanud mitmed mudelpurilennu mehed. Erinevaid klasse on mudellennus palju: vabalend, purilend, vigurlend, õhuvõitlus jne. Infot erinevatest mudellennuklassidest ja saavutustest leiab aadressil www.mudellend.eu 
 
Mudellennundus on kallis hobi
Mudellend sobib kõigile. Üle Eesti on mitmeid mudellennuklubisid kus juba algkooliealised lapsed mudelismiga tegeleda saavad. Mudellend ei ole ka ainult meeste pärusmaa, mida tõestas lennuväljal asjalik naismudellendur, kes erinevaid mudeleid meestega võidu lennutas. Iga hobi nõuab aega ja raha. Mudellennundust peetakse üldjuhul kalliks hobiks, nt turbiinmootoriga mudellennuki hind algab 2000 eurost. Selline lennuk kasutab sama kütust (petrooleumi), mis pärislennukid ja selle hooldamine on kulukas. Samas saab edukalt lennutada ka odavaid elektrimootoriga, käest visatavaid või kummiga üles tõmmatavaid mudeleid, mis annavad samasuguse elamuse ja nõuavad sarnast pühendumist. Kogenud mudelistid ütlesid, et mudellennuki piloodid vajavad rahulikku meelt ja külma närvi ning tegutseda tuleb tasa ja targu. Üldjuhul tegelevad selle alaga lennundusest ja üldse tehnikast huvitatud inimesed. Mudellend toimib samade füüsikareeglite järgi nagu ka päris lend, seega peavad mudellenduril olema head teadmised aerodünaamikast, meteoroloogiast, elektroonikast jmt, mida ühes oma hobiga omandatakse ja kogu aeg täiendatakse.

Mõned faktid:
* Ridalis ei võisteldud, toimus treeninglaager ja koosviibimine; kuid samas olid esindatud peaaegu kõik mudeliklassid;
* üldse võisteldakse mudellennunduses üle Eesti mitmetes erinevates kohtades (Riidaja, Nurmsi, Hüüru, Jõhvi jne) ja juba väga ammusest ajast;
* mudellennukitele on üldjuhul paigaldatu elektri-, metanooli- või bensiinimootorid;
* Eesti suurimad vigur-sportlennukid on peaaegu 3-m tiivaulatusega ja üle 100-cc bensiinimootoritega;
* suuremad lennukid Eestis kaaluvad tosin kilo ja arendavad lennukiirust 150 - 200 km/h;
* turbiinmootoriga mudellennukid lendavad 300-400 km/h ja kasutavad 200 g kütust minutis;
* üldjuhul lennatakse mootormudellennukiga 10 kuni 15 min, sest edasi tähelepanu langeb ja tekivad vead;
* purimudellennukid võivad tõusvates õhuvooludes lennelda tunde;
* elektroonika ja mootorid ostetakse üldjuhul mudelipoodidest, kuid lennukeid saab lihtsalt ka ise ehitada;
* algaja mootorlennuki komplekt koos saatja ja muu elektroonikaga maksab ~ 350 eurot.

Marek Tamme,
harrastuslendur

Artikkel on ilmunud
Põlvamaa ajalehes Koit 09.06.2011