31 Kirumpää linnus

Kirumpää linnus asus Tartu"“Vastseliina maanteel. Linnust on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1322. aastal. Saksa ristisõdijate vallutusjärgsele rajamisele osundab samast kihist leitud importkeraamika kild, mis pärineb arvatavasti 13. sajandi teisest poolest.

Linnus sai kannatada juba päris Liivi sõja alguses 1558. aastal, mil see ilma lahinguta venelaste kätte langes. 1579. aastal põletasid linnuse poolakad. Liivi sõjas jäigi see varemetesse, kuid ehitati enne 16. sajandi lõppu siiski uuesti üles. Linnus sai kannatada Rootsi"“Poola sõjas, kuid 1627. aastaks oli taastatud. Lõplikult jäi ta varemetesse 1656. aastal alanud Vene"“Rootsi sõjas. 17. sajandi lõpust on linnust kirjeldatud juba ahervaremetena, kust ümbruskonna mõisnikud murdsid oma uusehituste ja talupojad oma ahjude tarvis telliskive.

Eriti hoogustus Kirumpää linnuse varemete lammutamine 18. sajandi lõpul seoses Võru mõisa uue peahoone ehitamisega. Nimelt loodeti varemete lammutamisest saada kogu ehitisele vajaminev kivimaterjal. Nii jäi linnusest väga vähe alles. Praegu on linnusest säilinud vaid mõningad üksikuid müüriosad. Kirumpää linnuse varemed on arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all ning nõuetekohaselt viidastatud.