23 Tille veskiase

Ahja jõgi saab alguse Erastvere järvest ja saavutab Tilleorus suurima kõrguse "“ kuni 30 meetrit. Tille kohal on see juba kiiresti voolav jõgi, sügavusega 2-3 meetrit ja laiusega kuni 10 meetrit. Selles osas on jõe lang üsna suur "“ keskmiselt 3,1 meetrit ühe kilomeetri kohta. Suure languse tõttu oli Tille jõel rohkesti veskeid "“ Vedela, Kaska, Roti, Liismiti, Vaigu ja Tille.

Liivimaa 1624."“1627. aasta maarevisjoni järgi oli Tillemõisa juures tühi veskikoht. Mõis olnud võssa kasvanud. On tõenäoline, et veski oli olemas juba 16. sajandil. 1839. aastal välja antud C. G. Rückeri kaardil on veski näidatud töötava veskina. 1908. aastal omandas Hurmi mõisa Johann Saadik; vesikomanikuna on märgitud Johann Semelit. Semel oli rahvuselt lätlane, töötanud varem Võrus mehhaanikuna ning tegelemine piiritusevabrikute seadmete ehitamise ning remontimisega teinud ta üsna jõukaks meheks. 1909. a ehitas ta Tillele praeguse suure veskihoone koos elumajaga. Uude hoonesse ehitati ka keskküte. Semel pidas Tillel kõrtsi kuni 1940. aastani, mil ta andis veski üle Hurmi masinaühistule.

Veskis tehti liht- ja ülesõela jahvatust, kividega tehti vahel ka tange. Vabariigi perioodil otsis Semel Tartust Jänese firmalt kruubimasina ja tangulõikaja. Ühtlasi toodi ka sorteerija "Petkus". Väga hästi õnnestus Tille veskis tatratangude jahvatus.

Johann Semel muretses endale ka 110 voldise elektridünamo. Väljapoole antud elektrit ainult jõe paremal kaldal asetsevale Raudna talule. Nõukogude ajal antud elektrit natuke ka teistele lähedal asuvatele majadele.

2009. aasta seisuga on Tille veski olukord väga halb. Veskit on viimastel aastatel korduvalt rüüstatud; kindla peremeheta hoone konstruktsioonid on osaliselt pehastunud, aknad ja uksed lõhutud.