20 Varbuse postijaam ja Eesti Maanteemuuseum

Varbuse postijaama rajamist juhtis Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegium. 1861. a sügisel otsustati Tartu"“Võru postiteele kavandatud Varbuse postijaam ehitada siinse mõisa omanikult Paul Arthur von Sieversilt renditud 75 vakamaa suurusele maatükile. Maatüki rendihind oli 200 rubla aastas. Talli suurus olenes postitee tähtsusest ja hobuste arvust. Postijaama ehituskalkulatsioonide järgi kavatseti esialgu ehitada tall 20 hobusele. Ettevalmistuste käigus tehti plaanides muudatusi ja Varbuse postijaama tall projekteeriti 33 hobusele.

Varbuse postijaama hooned valmisid Tartu ehitusmeistri August Franz Königsmanni (1810"“1866) juhtimisel. Postivedu Varbuse jaamas oli mõnede teadete kohaselt alustatud juba 1.mail 1862. Sarnaselt Maidla jaamaga suleti Varbuse postijaam 1931. aastal. 1935.-1997. aastatel tegutses selles Varbuse teemeistrikeskus.

Eesti kõige paremini säilinud hobupostijaama-kompleksist Varbusel sai 2001. aastal Eesti Maanteemuuseumi asupaik. Sellest ajast on jõudsalt edenenud postijaama hoonete renoveerimine. Alates 2005. a suvest on muuseum külastajatele aastaringselt avatud. Vaadata saab teede ajaloo püsinäitust "Tee ajalugu!" ning teedetehnika ekspositsiooni. Endises tallihoones tegutseb Varbuse Teemaja pakub korralikku kõhutäidet ka suurematele gruppidele. 2009.-2010. aastal rajatakse muuseumi territooriumile unikaalne ajalooliste teeruumide väliekspositsioon.