07 Küka kõrts

Tartu"“Võru postitee ääres asunud Küka kõrts kuulus Suure-Kambja mõisale ning asus selle Uue-Voore ehk Küka (saksa keeles Kükka Krug) karjamõisa maadel. Suure-Kambja mõisast jäi kõrts 15 km kaugusele. Kõrtsikoht asutati siia tõenäoliselt 19. sajandi 2. poolel, kuna Rückeri 1939. a spetsiaalkaardil see veel puudub. Kõrts lõpetas oma tegevuse 1915. aastaks ning senisest kõrtsikohast sai talukoht.

Viimane Küka kõrtsmik oli aastatel 1912"“1915 Karl Laanesaar, kes rentis kõrtsi Suure-Kambja mõisnikult. Kõrtsi juures asus pood ning lisaks kõrtsmikutööle tegi Karl Laanesaar ka kingsepatööd. 1915. aastal võttis ta naise ning läks elama naise elukohta Voorepalu külas Metsavahi talus. Seal elavad tema järeltulijad ka praegu.

Rahvasuu räägib, kuidas talumehed teeröövlite hirmus Tartu poole sõites voori kogunesid ja üheskoos läbi Röövlimägede sõitsid. Ööseks jäädi peatuma Küka kõrtsi juurde, kust hommikul linna poole edasi sõideti. Tihti viisid talumehed oma loomi Tartusse ja kell 9 oldi Tartu Tapamaja väravas. Küka kõrtsi praegune omanik on Endla Pilt, kes 1926. aastal kõrtsis sündis ja kogu elu on siin elanud. Tema vanemad ostsid kõrtsi pärast 1915. aastat Suure-Kambja mõisnikult. Pärast seda on endine kõrtsihoone kasutusel olnud elumajana.

Hoone täpne ehitusaeg pole teada, tõenäoliselt jääb see 19. sajandi teise poolde. Ilma tallita puust kõrtsihoone on säilinud muutumatul kujul, hilisemad ümberehitused pole teda muutnud. Ehedal kujul on säilinud ka endise kõrtsitoa puust põrand, seinad ja lagi.

Tsaariajal läks Küka kõrtsi lähedalt pisut maad edasi Võru poole Tartu- ja Võrumaa piir. 1932. aastast viidi maakonna piir Karilatsi külla. Piiri tähistas sinimustvalge post keset küla.