03 Vana-Kuuste küla ja mõisakeskus

Ajalooallikates esmakordselt 1521. aastal mainitud suur mõisamajand jagunes 1627. aastal Vana- ja Vastse-Kuusteks. Ülevenemaaliselt sai koht tuntuks siin aastatel 1834. -1839. aastal tegutsenud Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi tõttu, mis oli esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja uurimisasutus Venemaal. Instituut rajati Johann Friedrich Leberecht Schmalzi (1781-1847) algatusel. Õppetöö kestis 1-2 aastat.Viie tegevusaasta jooksul lõpetas kooli umbes 50 noormeest.

Vana-Kuuste mõisas elanud Karl Gotthard von Liphart (1778 -1853) on Baltikumi hinnalisima skulptuuride ja maalide kollektsiooni ning raamatukogu rajaja Raadil. Samas peres on sündinud baltisaksa kunstnik Karl Eduard von Liphart (1808 -1891), tema poeg Ernst Friedrich (1847 -1934) oli samuti kunstnik.

Vana-Kuustes on sündinud parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1744 -1811). Saanud hiljem Kõrgessaare ja Suuremõisa omanikuks Hiiumaal, rajas ta saarele Hiiu Suursadama laevatehase. Ajalukku on ka Ungru krahvina tuntud vastuoluline aadlik läinud siiski kui mereröövel. Süüdistatuna kapten Malmi tapmises võeti parunilt aadliseisus ja ta saadeti 1803. aastal asumisele Siberisse. Tema seiklusrikas elu on saanud aluseks mitmetele Eesti kirjanduslukku kuuluvatele teostele - sh M. Aitsami jutustustele "Hiiu lossi tuletorn" (1884) ja "Hiiu lossist Siberisse" (1937) ning G. Ernesaksa ooperile "Tormide rand (1951).

Eesti põllumajanduse ajaloost on teada, et Vana-Kuustest pärinevast rukkiproovist hakkas Sangaste krahv Friedrich von Berg (1845 -1938) aretama "Sangaste" rukkisorti. Siinses mõisas asutati 1878. aastal Eesti esimene koorelahutajaga meierei.