Cornelius Laaland

Üks esimesi kõrgharidusega eestlasi.

Cornelius Laaland oli üks väheseid kõrgharidusega eestlasi 19. sajandi 1. poolel.Temast teati vähe nii tema eluajal kui ka tänapäeval, ometi oli ta Ph. Karelli kõrval üks väheseid kõrgele ametikohale jõudnud eestlasi. Kuna kodumaal oli vähe lootust kirikuõpetaja kohta saada, siirdus ta Peterburgi, kus oli algul Jaani koguduse õpetaja (Jaani kogudus oli eestlaste kogudus). Ta algatas ja viis 1860. aastal lõpule Jaani kiriku ehitamise. Tema järeltulijaks Jaani kirikus oli Jakob Hurt. 1877-1891 oli C. Laaland Peterburis kindralsuperintendent. Talle allusid luteriusu kogudused kogu Loode- ja Põhja-Venemaal. 

Kodumaal peeti teda saksastnud eestlaseks, kes jäi kõrvale Peterburi patriootide tegevusest ja ärkamisaja sündmustest, kuid ka temal oli oma osa eestlastele abi osutamisel ning Peterburi eestlaste kiriku- ja kooliolude korraldamisel. 

C. Laaland oli tegev arvukates seltsides. 1852. a astus ta Õpetatud Eesti Seltsi ja jäi selle liikmeks elu lõpuni. Ta kuulus Evangeeliumi Piibliseltsi Venemaal peakomiteesse, oli Vene riigi evangeeliumi luteri usu koguduste abikassa kaasdirektor. Tema kaasabil toetati eestlaste kogudusi Peterburi kubermangus ja kogu Venemaal. Laalandi toetusel loodi 1862. a saksa seltsi „Palme“ varjus esimene eesti selts Peterburis.

Laaland tegi kaastööd „Eesti Postimehele“ ja suhtles J. W. Jannseniga. Samuti aitas ta kaasa Esimese Eesti üldlaulupeo toimumisele. Loa taotlemisel pöördus A. H. Willigerode Peterburis ka Laalandi poole, et ta ministeeriumis vastavaid samme astuks. Laulupeost kavatsesid ka Peterburi eestlased oma muusikakollektiividega osa võtta. C. Laaland kavatses koguni eesti sõjaväelastest-orkestrantidest laulupeol esinemiseks koori koostada. Ta sai selleks ka loa, kuid ei suutnud reisikulude katteks raha (500 rbl) kokku saada. 

C. Laaland ise osales laulupeol ja esines ka kõnega. Laaland toonitas kõnes oma eesti päritolu. Ta rõhutas ka 1819. aasta talurahvaseaduse tähtsust, mis olevat andnud eestlastele isikuvabaduse ja omandiõiguse ning võimaldab rahva vaimset arengut. Kahjuks ei pääsenud Laalandi kõne mõjule halva kuuldavuse tõttu.

1876. aastal sai ta ametisõidul Oudova kreisi külmetamisest rinnahaiguse ning suri 3. juunil 1891. Peetri kirikus toimunud leinatseremoonial peeti kõnesid saksa, rootsi, soome, eesti, läti ja prantsuse keeles. Kalmistul pidas suure hulga eestlaste juuresolekul liigutava kõne Jakob Hurt.