Rändurid Postiteel

Käesolev töö on koostatud projekti "Postitee ajalooliste isikute alane uuring" raames, mille läbiviimist toetas Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmi vahenditest.

Töö käigus õnnestus eriti just 19. sajandist leida Postitee ääres sündinud-kasvanud-elanud isikuid, keda varasemas plaanis polnud (Laalandid, Ewers, Richter). Seetõttu jäid käsitlusest välja mõned tänapäevased isikud (Jüri Sasi, Valdur Lahtvee), sest ajalimiit ei võimaldanud tööd jätkata.

Käesolevas uurimuses on 15 Postiteega seotud isiku elulugu.
-Kooliõpetaja Johann Laaland (Vana-Kuuste, 1792-1854)
-Cornelius Laaland , eelmise poeg, kindralsuperintendent Peterburis (Vana-Kuuste,
1824-1891)
-Idamaade uurija Otto Friedrich von Richter (Väimela, 1792-1816)
-Johann Philipp Gustav Ewers (Tartu Ülikooli rektor, 1779-1830)
-Väejuht Ernst Põdder (elas Väimela lähedal, 1879-1932)
-Väejuht Julius Kuperjanov (Vana-Kuuste, 1894-1919)
-Talunik ja poliitik Jüri Ottas (Vana-Kuuste, 1885-1942)
-Kirjanik Richard Roht ( Karaski, 1891-1950)
-Kirjanik Rudolf Sirge (Karilatsi, 1904-1970)
-Kirjanik Valev Uibopuu (Karaski, 1913-1997)
-Õigusajaloolane August Traat (Karaski, 1911-2007)
-Poliitik Heinrich Mark (Ihamaru, 1911-2004)
-Arstiteadlane professor Lembit Tähepõld (Vana-Kuuste,1929-1945)
-Kunstnik Lembit Saarts (Rebase, 1924-)
-Kirjanik ja ajakirjanik Aivo Lõhmus (Varbuse, 1950-2005).

Isikuloolises osa on kõigi isikute elulugu, kirjanikel ilmunud teoste nimekiri ja ka nende kohta ilmunud kirjandust. (Isikute kohta ilmunud kirjandust on valikuliselt, sest näiteks kirjanike ja nende teoste kohta on ilmunud nii palju artikleid, et antud töö raames polnud nende andmete kokkukogumine otstarbekas.)

Uurimuse käigus selgus huvitava kohana Tinno talu Karaski külas, kus sündis ja kasvas kirjanik Richard Roht ning elas lapsepõlves R. Rohu õepoeg kirjanik Valev Uibopuu. R. Rohu vanim vend Gustav Roht oli Tartus trükikoja omanik ja kirjastaja , samuti väärib tähelepanu nende isa Johan Roht väga mitmepalgelise isiksusena – poeg Richardi iseloomustuses ääretult range taluperemehena, kuid siiski oli ta väga põhimõttekindel ja töökas, kes Varbuse mõisa aednikupoisina suutis ellu viia unistuse oma talust, mille ülesehitamisel ta ka pereliikmetelt ränkrasket tööd nõudis.

Kirjandusmuuseumis asuvad kirjanike Rudolf Sirge ja Valev Uibopuu isikufondid, sealhulgas Valev Uibopuu 317-leheküljeline käsikiri „Minu maa ja eluasemed,” kus kirjeldatakse elu Tinno talus ning on andmeid nii isa- kui ka emapoolse suguvõsa kohta. See käsikiri vajaks kindlasti edaspidi põhjalikumat tutvustamist.

Selgus veel mitmeid isikuid, kelle elu ja tegevus Postitee lähiümbrusega seotud on: Koorveres sündinud kirjanik ja füüsik Madis Kõiv, Mustjärve ääres kasvanud „Vanemuise” laulja Elli Põder (R. Rohu esimene abikaasa), Aleksandri vallast pärit Hengo Tulnola, kelle tegevusele tasuks edaspidi tähelepanu pöörata.

Tartu Ülikooli avamine ja Postitee.
Tartu Ülikooli avamine ei muutnud oluliselt Postiteel liikumist. Vaid lähiümbrusest tuldi seda teed mööda. Suur osa üliõpilastest tuli Riia suunast ja pärast raudtee jõudmist Pihkvasse 1850. aastatel saabusid kaugemalt tulijad (Poolast, Venemaalt Kaukaasist, ka Läti aladelt) Pihkvasse rongiga ja sealt laevaga Tartusse. Küll aga võis aeg-ajalt ka Postiteel liikumas näha pidutsevaid üliõpilasi. Uurimuses on ka lühemaid katkendeid üliõpilaste mälestustest, kus kirjeldatud teekonda Tartusse ja tagasi koju ning kirevast kommersile minejate seltskonnast.

Reisimine 19. sajandil
Reisimiseks oli erinevaid võimalusi vastavalt materiaalsetele võimalustele. Vaesemad pidid leppima ka lühemate reisidega. Uurimuses on katkend üliõpilase Jakob Hurda reisist koos kaasüliõpilasega ostetud hobusel Lätimaale 1859. aastal, G. J. Schultz-Bertrami vaevarikkast reisist Võrru Kreutzwaldile külla (võitlus sääskede jt putukatega) ning Ungari keeleteadlase P. Hunfalvy reisist mööda Eesti- Liivimaad 1869. aastal.
Nimekad eesti kultuuritegelased liikusid mööda Postiteed peamiselt Võrru Kreutzwaldile külla (L. Koidula, J. Köler, J. Hurt jt.)

Tartu-Petseri raudtee ja selle mõju liikumisele maanteedel
Raudteeliikluse avamisele 1931. aastal eelnes äge võitlus raudtee endale saamise nimel – raudtee kulgemise üle vaieldi nii Põlva kui Räpina ümbruskonnas. Põlva kasuks astusid välja ka Postitee äärsed vallad. Peale 1931. aastat toimus muudatusi ka Postitee liikluses. Ajalehes kirjutati: voorid kaubaga liiguvad uute jaamade poole ning Võru poole pole enam kellelgi asja. Uurimusele on lisatud andmed „Võru Teatajas” ilmunud 37 artiklile, mis käsitlevad raudtee ehitamise eellugu, raudtee ehitamist ning hilisemat liiklust raudteel ning jaamade suunas kulgevate teede ehitamist.

Materjali kogumine ajalehest „Võru Teataja” aastatest 1920-1935
Võrumaa ajalehes ilmus arvukalt lühiteateid ja artikleid Võrumaa elu-olu kohta. Kui palju konkreetsest kohast ajalehes kirjutati, sõltus kohalikest kirjasaatjatest. 1920. aastate algul ilmus palju teateid Varbusel toimunust, autoriks „Varblane”. Hiljem, kui „Varblane” enam ei kirjutanud, vähenes tunduvalt Varbuse kohta käivate teadete arv. Karilatsis elades kirjutas ajalehele teateid Rudolf Sirge varjunime „Sur” all. Pidevalt kirjutati teede halvast olukorrast, teedeehitusest, vähem postijaamadest.

Kokku on uurimustöös andmeid 834 „Võru Teatajas” ilmunud artikli ja teate kohta : tee- ja postiolud (325), Varbuse (109), Väimela (100), Karilatsi (85), Kähri (93), Kõlleste (48), Põlgaste (45), teised kohad (29).

Veel on andmeid 23 Väimela ja 26 Karilatsi kohta ilmunud artiklist erinevates ajalehtedes alates 19. sajandi lõpust kuni aastani 1943 ning Vana-Kuustes toimunu kohta 8 lühiartiklit (koos tekstiga).

Valikuliselt on „Võru Teatajas” ilmunud lühematele teadetele lisatud kogu tekst – autod ja autoõnnetused, Varbuses, Karilatsis, Põlgastes, Hurmis toimunu kohta.

Artiklite teadete nimekirja alusel on võimalik jätkata uurimistöid nii elu-olu kohta Postitee ümbruses kui ka teedeehituse, teede olukorra ja ka postijaamade kohta Eesti vabariigi aastatel. „Võru Teataja” aastakäigud on digitaliseeritud ja kättesaadavad arvutis.

Mõisad ja mõisnikud Postitee läheduses.
Mõisate ja mõisnike elu ning tegevuse kohta leidub piisavalt materjali Eesti Ajalooarhiivis, kuid neist ülevaate andmine eeldab juba pikemat uurimistööd. Näiteks Varbuse mõisal on omanikud sageli vahetunud, ostu-müügilepingud on samuti Ajalooarhiivis.

Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi kohta on arvukaid artikleid kirjutanud Jüri Kuum, kelle tööde bibliograafia on ilmunud – Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaraamat. 2. Ülenurme 2009.

Koostaja:
Kersti Taal
Tartu Ülikooli ajaloodoktorant